24. september 2024
Kiibistamine või…?
Ilmutusraamatu 13:16–18 tekstist võib leida huvitavaid ja ühtlasi mõistatuslikke sõnu, eriti 18. salmis: „Siin on tarkus.“ See lõik väärib erilist tähelepanu, sest apostel Johannes kinnitab, et märgi tähenduse mõistmiseks on vaja tarkust. Mis aga täpsemalt nõuab sellist süvenemist?
Vaatleme kõigepealt 16. salmi sõna „märk“ kreekakeelses algtekstis. Kreeka keeles kirjutatakse see χάραγμα (haragma) ning see ei tähenda lihtsalt „pitserit“, vaid põletusmärki. Milline on põletusmärgi ülesanne? Eelkõige näidata kuuluvust. Näiteks loomade märgistamine osutab, et nad kuuluvad kindlale peremehele – see on oluline, kui loomad satuvad teiste karjade sekka. Põletusmärk on väline, nähtav tunnus, mille järgi saab omaniku kindlaks teha.
Selle loogika järgi osutab ka saatana märk, millest Johannes räägib, kuuluvusele – neile, kes on end vabatahtlikult saatanliku mõju alla andnud. Välise tunnusena peab see märk olema teistele nähtav. Tähelepanuväärne on, et tänapäevased teooriad kiipidest, mida väidetavalt „märgina“ naha alla siirdatakse, vastavad sellele sümboolikale kõige vähem, sest kiibid on pilgu eest varjatud. Sobivam näib tõlgendus, mille järgi märk tähendab tegusid ja mõtteid (käel ja otsaesisel) – ilmset ja avalikku pühendumuse tunnistust.
Huvitav on ka see, kuidas kirjutatakse kreeka keeles arv 6: ἕξ (heks), mida on lihtne kontrollida kreeka reaaltõlgetest või õpikutest. Lisaks tuleb aga vaadelda mõistet stigma. Vanakreeka ühiskonnas tähendas στίγμα (stigma) märki, mis põletati orja või kurjategija kehale. See aitab Ilmutusraamatu märgi tähendust sügavamalt mõista: need, kes selle märgi vastu võtavad, saavad Jumala silmis kurjategijateks. Siin tekib küsimus: miks ei kasuta Johannes otse sõna „stigma“? Tõenäoliselt peitub vastus sõnades „siin on tarkus“. Johannes kutsub lugejaid sügavalt järele mõtlema ja mõistma selle olemust, mis peitub arvude sümboolika taga.
Stigmat kasutati kreeka kirjas ka arvu 6 tähistamiseks. See on tähtede sigma ja tau ligatuur (Ϛ) ning selle kasutamist arvu 6 märkimiseks esineb ajaloolistes tekstides. Seetõttu võivad asjatundlikud lugejad oletada, et Johannes ei valinud seda tähistust juhuslikult. Arv 666, millest räägitakse 18. salmis, on otseselt seotud selle sümboliga – stigmaga, orja ja kurjategija märgiga.
Tuleb märkida, et paljud tänapäevased tõlgendused, mis seovad metsalise märgi kiipide, vöötkoodide või isikukoodidega, ei pea kriitikale vastu ning tuginevad sageli teksti pealiskaudsele mõistmisele. Kui lugeda tähelepanelikult Ilmutusraamatu 13. peatükki, saab selgeks, et märk on seotud eelkõige kummardamisega. Inimesed reedavad Jumala ja alluvad vabatahtlikult saatanale, võttes omaks tema kuju ja mõtteviisi. Seega on märk nähtav tunnus nende kuuluvusest kurja maailma.
Usklikele tähendab see vajadust kannatlikkuse ja usu järele, et seista vastu sellele süsteemile ja jääda Jumalale ustavaks hoolimata enamuse taganemisest. Kõik katsed seletada märki tänapäevaste tehnoloogiate, näiteks kiipide kaudu, on alusetud ning eksitavad sageli inimesi, juhtides neid eemale teksti tõelisest sisust.